Flo Kasearu audiogiid näitusest "Ainult mitte minu tagahoovis"

Heliampsude viies hooaeg alustab Kai kunstikeskuse hüpikstuudios ja fookuses on lisaks maitsetele ja ekspertidele erinevatest valdkondadest ka kunstiga seonduvad teemad. Nii laiemalt kui ka kitsamalt. Aitäh, et olete meiega ja häid heliampse!

Kunstnik Flo Kasearu kirjeldab Kai kunstikeskuses kuni 3. augustini 2025. aastal eksponeeritava mastaapse isikunäituse BANANA - Build Absolutely Nothing Anywhere Near Anyone ehk "Ainult mitte minu tagahoovis" valitud teoste tagamaid. Justkui isiklik audiogiid näitusel, mida huvitav kuulata nii neil, kes juba näitusel käinud, kui ka neil, kes näitusele alles tulemas ja kindlasti ka neil, kes näitusel kohapeal teoseid uurides tahaksid rohkem teada, miks või mida konkreetne teos kunstniku enda jaoks sümboliseerib.

Vestlust juhib Taivi Koitla.

katkend saatest:

/.../

TAIVI KOITLA:

Liigume edasi järgmisesse ruumi, kus on skulptuur või nimetame sedagi monumendiks pealkirjaga “Tuleviku reeded”. Millega tegu?

FLO KASEARU:

Jah, ma arvan, et see võiks ka pigem monument olla. Sest meil on ju olemas vabadusrist, mis on ka monument ja kui ma selle külmkapi risti sain paigaldatud, tekkis mul kohe paralleel meie vabadusristiga. Ja see teos on ka selles mõttes vabaduse rist, et mis vabadus üldse on? Vabadus on see, kui meil on endal olemas konkreetne energiaallikas ja energia tootmine, et me ei sõltu kellestki teisest. Et energiasõltumatus on mõnes mõttes vabadus. Ja tegu on viiest külmkapist kokku ehitatud teosega, mis moodustab hiiglasliku risti. Pühalik ja hästi kõrgel, nii enam kui viie meetri kõrgusel. Nagu tuulikudki maastikul. Et näed juba kilomeetreid enne, mis kõrgumas on. Ja püha risti mõte viitab ka sellele, et see on ka omamoodi usu küsimus, et millesse sa usud - kas usud taastuvenergiasse, tuumaenergiasse, põlevkivienergiasse. Ja loomulikult räägib see teos ka tarbimisest, et tarbimine muudkui kasvab ja kasvab ja energiat on vaja aina rohkem ja rohkem. Minul on näiteks üks külmkapp, aga näituse New Yorgis elaval kuraatoril on, nagu seal tavaks, kahepoolne topeltkülmkapp ja küsimus tekib, kuhu me teel oleme? Kas meil on tulevikus vaja viite külmkappi, et meie kõiki vajadusi ära rahuldada? Sest tundub, et vajadused lähevad aina suuremaks ja energia tootmine peab ka minema selle võrra suuremaks.

Ehk see teos küsib või räägib nendel erinevatel teemadel ja tegelikult sai külmkapp alguse ka sellest, et kui käisin kogukonna koosolekutel, oli teemaks tuuliku müra, mis võib sinu tagaaeda jõuda. Ja mis on täiesti normi piires st 40 detsibelli. Ja mulle jäi kohe meelde, et 40 detsibelli võrdub ühe keskmise külmkapi müraga. Sama helitugevus, nagu meil koduski. Ja mul on väga hea meel, et jõudsin algsest mõttest sellise monumentaalse teoseni. Suur ja kõrge. Vaatad alt üles ja see uriseb seal kolmkõlas. Heli nagu kirikuski, kolmkõlas.

/.../