Mihkel Jürimaa: "Pink Bourbon kohvisort - täiesti erakordne"

Kohvijuttudega on tagasi kohvisõber ja kohvikoolitaja Mihkel Jürimaa, kellega tuleb Heliampsude saates juttu tema värskeimatest kohvireisidest Kolumbiasse ja Vietnamisse ning paljust muustki.

Möödunud aastal käisid Sa lisaks kõikvõimalikele toredatele seiklustele ja reisidele ka sellistes kohvipiirkondades, mis on maailmas kohvitootmise mahtude poolest teisel kohal, nagu seda on Vietnam ja kolmandal kohal, nagu seda on Kolumbia. Samas kohviekspertide maitsete ja kvaliteedi poolt loodud pingeritta Vietnam esimese kümne hulka ei mahu, Kolumbia on seal neljandal kohal, esimesel kohal on Etioopia, teisel Keenia ja kolmandal hoopiski Uganda. Mis Sa sellest viimasest pingereast õige arvad?

Eks ta subjektiivne ole, aga suures pildis ma nõustun. Uganda on seal võib-olla natukene üllatav... Olen saanud head kohvi Ugandast küll, aga julgeks öelda, et Ladina-Ameerikas on veel riike, kelle nii-öelda maitseprofiil on mulle Ugandast olulisest meelepärasem. Näiteks Costa Rica.

Aga kui ma ise pingerea teeks, siis ma paneksin esimesele kohale Kolumbia, teisele Keenia ja kolmandale Etioopia.

Marta Piigli ja Mihkel Jürimaa.
Foto: erakogu.

Võtsid meie saate salvestusele kaasa head kohvi Kolumbiast, mida saame lobisemise taustaks nautida. Mis kohviga täpselt tegu ja miks just see meil täna tassides on?

Tegu on ilmselt enamus kohviekspertide poolt enimhinnatud Araabika sordiga Gesha, mida väga laialt ei ole kätte saada. Tegu pole nii väga igapäevaseks kohvijoomiseks saadava kohviga, võiks öelda, et pigem pidupäeva kohviga. See konkreetne on küll Kolumbiast, aga Vietnamis õnnestus mul Gesha kohvimarja ka proovida, mis oli väga äge kogemus. Mul õnnestus Vietnamis käia Son Pacamara kohviistanduses, kes on sealsete kohvikasvatajate seas n-ö kohviguru staatuses. Tema teadmised ja kohvi kasvatamise meetodid on teistest peajagu seal üle. Tema võttis oma taime küljest Gesha kohvimarja ja ütles, et proovi seda, et kas tunned tugevat virsiku maitset. Mina ampsasingi seda küpset ilusat Gesha kohvimarja ja tõepoolest, nagu oleks värskeid virsikuid söönud. Seejärel andis ta mulle maitsta kohalikku Vietnami Araabika sorti, mis samas maitses nagu toores sibul. Väga suur kontrast ja ilmselgelt mõjutab lõpuks ka neid maitseid, mis meile kohvitassi jõuavad ja mille tõttu ühed on paremad kui teised.

Mihkel Imagine / TBWA loovagentuuris enne salvestust Kolumbiast toodud Gesha kohvioast kohvi valmistamas.

Lähemegi siit Vietnami reisi juurde. Milliseid kohvipiirkondi seal külastasid?

Külastasingi seal väga teadlikult kahte n-ö paremat kohvipiirkonda, kus kohvikasvatajate teadmised on väga head. Son Pacamara istandus ja Radar farm. Vietnamis kasvatatakse umbes 90-95% Robustat ja vaid 5% Araabikat. On väga väike ja kindel piirkond, kus viimast kasvatada seal saab ning selle endale sihiks võtsingi.

SonPacarama Coffee Farm — Vietnamis kohviguru staatuses Hr Son, Son Pacamara kohvifarmi asutaja ja juht, kes virsikumaitselist kohvimarja Gesha lahkelt pakkus.
Fotod: Mihkel Jürimaa.

Kas avastasid seal enda jaoks võrreldes teiste nn kohviriikidega midagi täiesti uut ka?

Vietnamis on pigem selline kohvikultuur, kus juuakse palju jääkohvi. Kuuma kohvi nii palju ei jooda. Levinud on ka väga magusad ja kondenspiimaga kohvid. Kuna Robusta sort on seal enamlevinud ja see ehk pole maitselt nii väga nauditav, lisatakse ilmselt maitsete tasakaalustamiseks ohtralt kondenspiima kohvile. Erilise elamusena meenub lisaks eelmainitud istanduses kohvimarjade söömisele üks eriline kohvik nimega Bosgaurus Coffee Roasters. Täielik wow-efekt kohvik minu jaoks, üleni valge, taustaks mängis klassikaline muusika ja baristad töötasid heas mõttes nagu robotid. Kõik oli ülitäpselt mõõdetud ja täpne, juhuse hooleks ei jäetud midagi. Ja lisaks sellele oli neil väga palju erinevaid sigantuurkohvijooke. Espressogagi oli seal vaeva nähtud, ligi viis erinevat maitsekomponenti lisatud, mida ma paraku enam nii täpselt ei mäleta. Aga täiesti vau-elamus! Kohvikukultuur on Vietnamis oluliselt parem kui näiteks teises mainitud kohviriigis Keenias. Nairobis naljalt häid kohvikuid üles ei leia, Vietnamis on neid aga palju.

Bosgaurus Coffee Roasters Vietnamis.
Fotod: Mihkel Jürimaa.

Aga liigume Kolumbiasse. Kus piirkondades seal uudistamas käisid?

Peamine piirkond, kus käisime, oli Armenia. Bogotast nii tunni aja kaugusel lennukiga lennates. Ja käisime ka Zipacon piirkonnas, mis on umbes saja kilomeetri kaugusel pealinnast, aga läbisime seda teed umbes seitse tundi, sest autosid on seal nii palju ja Bogotas elab 11 miljonit inimest. Paras katsumus, et linnast välja saada. Ja lisaks Santa Marta lähedal asuv Sierra Nevada, kus samuti kohvi kasvatatakse.

Kolumbia kohviturism on võrreldes teiste kohviriikidega, kus käinud olen, ülikõrgel tasemel.

Millised kohvisordid ja nende proportsioonid Kolumbias enamlevinud on?

Kolumbias kasvatatakse ainult Araabikat. Minu teada seal Robustat üldse ei kasvatata. Kuigi tegu on üsna suure riigiga, on klimaatilistel põhjuselt kohvi võimalik seal vaid teatud piirkondades kasvatada. Aga põhjus, miks Kolumbia kohv mu lemmik on, on seepärast, et sel on lihtsalt nii palju üllatusi alati varuks. Kõige värskem näide on selline, et läksin Bogotas kohvikusse nimega Tropicalia Tostadores de Café. Kohe sisse minnes saad aru, et see on väga hea koht, siin osatakse kohvi teha. Tellisin endale kaks erinevat filtermeetodil tehtud kohvi. Üks oli Gesha, millest eelnevalt juttu oli, ja teine Pink Bourbon. Gesha osas olid mul põhjendatult kõrged ootused, aga kui kohvid lauda jõudsid, siis Gesha oli küll väga hea, aga ei tekitanud vau-efekti. Aga Pink Bourbon! Jesus Christ! See ei maitse ju nagu Kolumbia kohv! Nii erakordselt mahlane ja Aafrika kohvile sarnane! Sama ütlesid ka meie The Brick röstikoja tegelased, kui neile seda degusteerida tõin, et see on täpselt nagu Keenias enimkasvatatud kohvisort SL28. Aga jah, Pink Bourbon oli seal mahlane, pähkline, mustsõstramoosine, tasakaalus happelisusega. Selliseid pärle ja üllatusi on Kolumbial palju varuks ja see on väga äge.

Muljetavaldav Pink Bourbon kohv Kolumbias, kohvikus nimega Tropicalia Tostadores de Café.
Fotod: Mihkel Jürimaa.

Räägi veidi Kolumbia kohviuuringute keskusest Cenicafé ka.

See oli väga põnev ja silmiavardav külalskäik. Nad tegelevad seal näiteks kohvitaimede haiguste uurimisega, et nende ennetamist välja selgitada. Lisaks arendavad nad uusi Araabika sorte, et sellega ka farmerite tööd lihtsamaks teha eesmärgiga võimalikult vähe lisaaineid või väetisi kasvatamisel kasutada. Sellega meenub mulle selline huvitav juhus, et enne reisi käisin oma hea kohvisõbra Tarmo juures Surf Cafés ja kui ma Tarmole ütlesin, et Cenicafésse ka minek, võttis Tarmo riiulist Shokunini kohvi, mille oli aretanud Cenicafé. See oli jõudnud Rotterdami, sealt Eestisse ja ma võtsin selle omakorda Cenicafésse kaasa, et nad saaksid ka seda lõpp-produkti proovida.