Olümpiamedalist Anna Shaluhhina: "Kondiitrivaldkond võiks kiiremini areneda ja hea dessert võiks olla rohkem hinnatud.”
Anna Shaluhhina. Foto: erakogu.
Eesti võistkond osales käesoleva aasta veebruaris esimest korda ajaloos legendaarsel IKA Kulinaaria Olümpial Saksamaal ning võitis hõbemedali ning pronksmedali. Erakordse tulemusega debüüt väärib omakorda ka kõigi võistkonnaliikmete personaalset tutvustamist. Nii olemegi palunud eranditult kõigil tiimiliikmetel ühesugused ankeedid täita, et nendega veelgi paremini tuttavaks saada ja poodiumile tõsta medalistid, kes kaks aastat enne võistlust väsimatult selleks tulemuseks treenisid.
Nimi: Anna Šaluhhina
Amet: kondiiter, ettevõtja
Ametikoht: Lushmama artisan desserts
Roll IKA Kulinaaria Olümpial: kondiiter võistkonnas
Miks ja millal valisid just selle ameti?
Töötades füsioterapeudina tekkis huvi magusamaailma vastu, see arenes edasi kireks ning siin ma nüüd olen.
Kelleks Sa tahtsid lapsena saada?
Arstiks.
Kus ja mida Sa õppinud ja/või end täiendkoolitamas oled käinud?
Lõpetasin Tartu Ülikooli füsioteraapia erialal. Kondiitriks õppisin kõigepealt ise katsetades, siis käisin mitmetel täiendkoolitustel erinevates riikides.
Kas Sul on valdkonnas eeskujusid või inspiratsiooniallikaid? Kui jah, siis kes?
Kindlasti on mitmed, nt. Anne Coruble, Garuharu, Enric Monzonis, Julien Dugourd.
Mis on Sinu jaoks selle ameti juures kõige raskem või kõige suurem väljakutse?
Töö ja puhkuse tasakaalu leidmine.
Millist tarkust jagaksid 20-aastasele iseendale praegu?
Uskuda endasse ning olla julgem!
Mis Sa tahaksid, et Eestis Sinu valdkonnas paremini või teisiti oleks?
Tahaks, et kondiitrivaldkond areneks kiiremini, et hea magustoit oleks rohkem hinnatud.
Mis on Sinu enda jaoks olnud seni suurim tunnustus või eriliseim hetk?
Ma arvan, et üks nendest hetkedest oli seal olümpial, kui me Merle Jakobsoniga andsime üle viimased petit four’id. See hetk, et kõik on tehtud, et saime koos hakkama, et kunagine hobiküpsetaja on sellise tee läbinud. Kirjeldamatu.
Kellele või millele Sa oled tänulik?
Kindlasti minu perele, vanematele, kes aitavad kaasa lastega. Lastele, kes usuvad minusse ja motiveerivad mind olema parem. Jaanale, tänu kellele Lushmama oli avatud meie võistkonna treeningute ning võistluse ajal. Ja muidugi suur tänulikkus kaasvõitlejale Merlele, meist sai nii hea tandem.
Miks kandideerisid olümpiavõistkonda või osalesid olümpiavõistkonna töös?
Merle kutsus ning tundus, et see on väga uhke pakkumine. :)
Mis oli Sinu jaoks kogu selle kaheaastase ettevalmistus – ja võistlusperioodi jooksul kõige raskem?
Kõige raskemad olidki need võistluspäevad ning nendele eelnev maraton.
Mis oli selle perioodi jooksul kõige huvitavam või inspireerivam?
Jällegi võistlus ise.
Mida uut enda kohta teada said selle protsessi jooksul?
Ei oska öelda
Mida uut õppisid nii selle protsessi käigus kui ka võistlusel kohapeal?
Tööprotsesside organiseerimist ja optimeerimist.
Mis Sa arvad ja kuidas hindad kohapealset võistlust korraldusliku poole pealt? Kas midagi võiks olla teisiti või paremini?
Mina jäin rahule, kuid ausalt öeldes, ei olnud eriti aega selle hindamiseks.
Kas oleksid nõus järgmisele olümpiale minema?
Peab kaaluma võimalusi selleks.
Kas kokkad muusikat kuulates või vaikuses? Kui muusikaga, siis mille saatel eelistad maitseid luua?
Nii ja naa.
Lemmikroog kodus ja lemmikroog restoranis?
Kodus lillkapsas, restoranis kalaroad.
Millist rooga Sa ise kunagi restoranis süües ei telliks?
Ei oskagi nimetada midagi.
Mis Sa arvad fine dining’u tulevikust nii Eestis kui ka kogu maailmas?
Fine dining pakub emotsioone, seega alati leiab niši. Midagi targemat selle kohta öelda ei oska.
Koht või söögikoht laias maailmas, kuhu oled alati tahtnud minna, aga pole veel jõudnud?
Neid kohti on palju.
