Olümpiamedalist Marko Sõmer: "Fine dining on taandumas jätkusuutlikkuse puudumise pärast."
Marko Sõmer. Foto: Lauri Laan.
Eesti võistkond osales käesoleva aasta veebruaris esimest korda ajaloos legendaarsel IKA Kulinaaria Olümpial Saksamaal ning võitis hõbemedali ning pronksmedali. Erakordse tulemusega debüüt väärib omakorda ka kõigi võistkonnaliikmete personaalset tutvustamist. Nii olemegi palunud eranditult kõigil tiimiliikmetel ühesugused ankeedid täita, et nendega veelgi paremini tuttavaks saada ja poodiumile tõsta medalistid, kes kaks aastat enne võistlust väsimatult selleks tulemuseks treenisid.
Nimi: Marko Sõmer
Amet: peakokk
Ametikoht: Restoran Horisont
Roll IKA Kulinaaria Olümpial: võistkonna kapten
Miks ja millal valisid just selle ameti?
Teadsin juba 7.-8. klassis, et lähen kokaks õppima. Sel ajal oli ka üsna palju sugulasi toitlustusvaldkonnaga seotud ning see tundus õige valik.
Kelleks Sa tahtsid lapsena saada?
Lasteaiast mäletan, et tahtsin saada politseinikuks ja arstiks.
Kus ja mida Sa õppinud ja/või end täiendkoolitamas oled käinud?
Erialase hariduse omandasin Tallinna Teeninduskoolis, viimase viie aasta jooksul olen käinud stažeerimas Londoni ja Hamburgi Michelini tärnidega restoranides.
Kas Sul on valdkonnas eeskujusid või inspiratsiooniallikaid? Kui jah, siis kes?
Kui Massimo Bottura käis Eestis esinemas, sain talt väga tugevalt inspiratsiooni – sellest, kuidas ta rääkis köögist ja restoranist. Teine on Heston Blumenthal, kelle lähenemine kulinaarias on väga huvitav.
Mis on Sinu jaoks selle ameti juures kõige raskem või kõige suurem väljakutse?
Leida õige tasakaal töö ja pereelu vahel.
Millist tarkust jagaksid 20-aastasele iseendale praegu?
Arvan, et kõik karjääriotsused olid õiged, aga üldisemalt investeerimist õigel ajal.
Mis Sa tahaksid, et Eestis Sinu valdkonnas paremini või teisiti oleks?
Palgad töötajatele ja maksud ettevõtjale, et see valdkond oleks läbipaistvam ja kasumlikum. Sellest tuleks ka rohkem kvaliteetset tööjõudu valdkonda. Sellest paraneks omakorda üldine toitlustuse kvaliteet.
Mis on Sinu enda jaoks olnud seni suurim tunnustus või eriliseim hetk?
Michelin, Silverspoon ja muidugi ka IKA Kulinaaria Olümpia.
Kellele või millele Sa oled tänulik?
Kindlasti perele.
Miks kandideerisid olümpiavõistkonda või osalesid olümpiavõistkonna töös?
Et edendada Eestis kokandust ja panna ka ennast proovile.
Mis oli Sinu jaoks kogu selle kaheaastase ettevalmistus – ja võistlusperioodi jooksul kõige raskem?
Aja leidmine harjutamiseks töö ja pere kõrvalt
Mis oli selle perioodi jooksul kõige huvitavam või inspireerivam?
Võistlusboksis töö organiseerimine maailma parimate tasemel.
Mida uut enda kohta teada said selle protsessi jooksul?
Ei oskagi öelda.
Mida uut õppisid nii selle protsessi käigus kui ka võistlusel kohapeal?
Kööginippe, kuidas võistluse ajal kokku hoida aega ja kuidas tööd teha nii, et pealtvaatajad ei saaks aru, et meeletu pinge on sees.
Mis Sa arvad ja kuidas hindad kohapealset võistlust korraldusliku poole pealt? Kas midagi võiks olla teisiti või paremini?
Üldiselt oli väga hästi organiseeritud. Mõned reeglid vaid tehti alles kohapeal teatavaks.
Kas oleksid nõus järgmisele olümpiale minema?
Jah, aga mitte enam n-ö boksis sees.
Kas kokkad muusikat kuulates või vaikuses? Kui muusikaga, siis mille saatel eelistad maitseid luua?
Kokkan muusikaga. House, drum’n’bass, rock.
Lemmikroog kodus ja lemmikroog restoranis?
Kodus pastaroad, restoranis mereannid.
Millist rooga Sa ise kunagi restoranis süües ei telliks?
Sea sisefileed.
Mis Sa arvad fine dining’u tulevikust nii Eestis kui ka kogu maailmas?
Fine dining on taandumas jätkusuutlikkuse puudumise pärast. Kuid restoranid, kus on nii fine dining kui ka casual pool olemas, nendel on tulevikku.
Koht või söögikoht laias maailmas, kuhu oled alati tahtnud minna, aga pole veel jõudnud?
Osteria Francescana Modenas ja Alchemist Kopenhaagenis.
